kolmapäev, 28. september 2011

Toidufoto konkurss 2011

Seda postitust võiks alustada küsimusega, kas tunned kedagi, kes tunneb kedagi, kes on kunagi midagi võitnud? Mina mitte ja nüüd juhtus see minu endaga :)

Ühel päeval sattusin nägema bännerit, mis viitas toidufoto konkursile portaalis Netiemme.ee. Kuna too hetk oli tegelikult väga kiire, jõudsin üles laadida vaid ühe foto ja konkursi üldse unustada. Kuni ühe tavalise teisipäeva õhtuni, mil postkasti potsatas e-kiri sisuga "Soovime Sulle palju õnne! Oled võitnud Netiemme toidufoto konkursil oma võistlustööga “Mascarpone-maasikatort” peauuhinna peegelkaamera Nikon D5100 18-105mm VR." Lisaks võimalus osaleda toidufoto koolitusel. Uudis oli niivõrd uskumatu, et ma lugesin kirja ikka oma 3-4 korda uuesti üle.

 
Pühapäeval olid konkursi parimate tööde autorid kutsutud toidufoto koolitusele. Esimeses osas valmistasime ajakirja Oma Maitse köögitoimetaja Kaie Mei juhendamisel vürtsikat kõrvitsasuppi ja täidetud ahjuõunu.


Peale toitude koostisosade tutvustamist, saime ka ise söögitegemisele käe külge panna. Mina polnud varem taolisel kooskokkamisel osalenud, mistõttu oli kogu protsess väga põnev ja püüdsin võimalikult palju kõigist tegevustest osa võtta.




Kõrvitsasupi sisse läks muidugi peamiselt kõrvitsat, maitseks sibulat ja küüslauku, mõned kartulid ja vürtsikuse andmiseks ingverit ja tšillit.


Igaüks sai kujundada oma ahjuõuna vastavalt soovile kas suurema või väiksema tühimikuga, kuhu täidis panna. Mõni õun sai omale isegi kaane peale. Täidise tegime martsipanist, kuivatatud viigimarjadest ja jõhvikatest ning vahukoorest. Kaunistuseks peale india pähklid.

 



Etteruttavalt võin öelda, et mõlemad toidud said väga-väga head.

Koolituse teises osas tutvustas Rene Riisalu meile fotograafia põhitõdesid toidufoto seisukohalt.  Kuidas võiks objekti pildile sättida, milliseid taustaelemente ja -värve valida ja mida võiks vältida. Näiteks sain teada, et helesinine taust toob pildil muud värvid kõige paremini välja ja punasega tasuks pigem ettevaatlik olla.




Kaie Mei sättis üles toidufoto kompositsiooni ja meie saime jälgida, kuidas profifotograaf tegutses. Tegutsemisele kaasnes põhjalik selgitus, mida ja milleks vaja on jälgida või siis hoopis vastupidi - vältida.





Seejärel saime ka ise enda sätittud kompositsiooni proovida ja tagasisidet küsida.



Kui fotod tehtud, saime tehtut ka maitsta. Kas see oli nüüd tühi kõht või mis, aga mõlemad toidud maitsesid imeliselt. Kahjuks oli sellega koolitus läbi ja aeg koduteele asuda. Kokkuvõtteks oli väga-väga huvitav päev ning mina saadud auhinna ja kogemuste üle tohutult õnnelik :)

Loe ka Netiemme ajakirjanikuga tehtud intervjuud ja vaata Flickr´st rohkem pilte koolitusest.

laupäev, 24. september 2011

Leivakorvikesed seenesalatiga

Seenesalat on teadupärast meie pidulaudade klassika koos singirullide ja täidetud munadega. Seenesalat on väga maitsev lihtsalt kuumade keedukartulite kõrval või rukkileiva peal. 


Soolamine on kindlasti üks lihtsamaid viise seente hoidistamiseks ja selleks sobivad pea kõik söögiseened, mina eelistan soolata pilvikuid ja männiriisikaid. Seente soolamiseks kõigepealt kupatada puhastatud seened ja seejärel laotada kihtidena purki, nii et iga kihi vahele raputada jämedat soola. Soolasuse saab hiljem leotades seentest välja.
Koduste soolaseente puudumisel olen kasutanud kaubanduses müüdavaid eestimaiseid soolaseeni, mida tuleks enne kasutamise külmas vees leotada tund aega, sest muidu on need üsna soolased.
Leivakorvikesed seenesalatiga

30 tk

korvikeste jaoks viilutatud musta leiba

Seenesalat:
soolaseeni
1 sibul
hapukoort
kaunistamiseks tilli või rohelist sibulat

Korvikeste valmistamiseks rulli leivaviil 2 küpsetuspaberi lehe vahel õhukeseks ja lõika neljaks. Suru leivaviil mini-muffinivormi pesasse, suru võimalikult tihkeks.
Küpseta 200 kraadises ahjus 5 minutit. Lase jahtuda.

Seenesalati jaoks leota soolaseeni külmas vees 30 minutit kuni 1 tund. Loputa voolava vee all. Haki seened ja sibul võimalikult väikesteks tükkideks. Sega juurde hapukoor. Vajadusel maitsesta soolaga.

Tõsta teelusikaga igasse leivakorvikesse seenesalatit ja kaunista tillioksa või rohelise sibulaga.

kolmapäev, 21. september 2011

Muuseumipäev

Ühel päikeselisel septembrikuu pühapäeval kogunesid mitmed Tartu toidublogijad Raadil, et Eesti Rahva Muuseumi külastajatele maitsete näol elamusi ja mälestusi pakkuda.


Endavalmistatud hõrgutisi pakkusid Kaare, Sille, Jaanika ja Signe, Liilia, Ülle, Dagris ja mina.

 Minu poolt said lauale õuna-kaneelirullid (seekord ilma rosinateta) ja väikesed seenepirukad.


Teiste poolt erinevaid kooke ja pirukaid nii soolaseid kui magusaid, lisaks mõned armsad purgikesed hoidiseid. Igaljuhul valik on külluslik ja iga külastaja võis omale meelepärase leida. 
Ise kiidan eriti Ülle lambamaksapasteeti kodusel leivaaviilul kaunistatud sibularõngastega, mis maitses ikka ülimalt hõrgult tühja kõhu peale.




Kui laud tühjaks müüdud, sain ka ise veidike ringi vaadata.


Oli tore pühapäev :)

Väikesed seenepirukad

Väikesed pärmitaignast seenepirukad on sobivad pakkuda näiteks piknikul, aga maitsevad imeliselt ka puljongi kõrvale. 




Väikesed seenepirukad

2 ahjuplaaditäit väikeseid pirukaid

5 dl käesooja piima
25 g värsket pärmi
veidi suhkrut
1 tl soola
1,2-1,5 l nisujahu
2-3 sl sulatatud võid

Seenetäidis:  
4 dl kupatatud seeni (pilvikuid, männiriisikaid vm) 
1 sl võid
1 väikene hakitud sibul
2 keedetud muna
2 keskmise suurusega keedetud porgandit
veidike hapukoort
soola 
pipart
hakitud värsket tilli

määrimiseks muna

Hõõru pärm vähese suhkruga vedelaks. Lisa käesoe piim, soolaga segatud jahu ning viimaks sulatatud või. Sõtku tainas ühtlaseks, vajadusel lisa jahu. Kata kauss rätikuga ja jäta tainas soojasse kohta kerkima, kuni taigna kogus on kahekordistunud.
Samal ajal valmista täidis. Haki kupatatud seened ja sibul väikesteks tükkideks. Kuumuta pannil või, lisa sibul ja hakitud seened. Prae 4-5 minutit ja jäta segu veidikeseks jahtuma. Haki keedetud munad ja porgandid kahvliga peeneks. Lisa seene-sibulasegule hakitud munad ja porgandid ning hapukoor, maitsesta soola, pipra ning hakitud tilliga.
Kui tainas on  kerkinud, kummuta see jahusele lauale ning sõtku veel veidike aega. Rulli tainas 2-3 mm paksuseks. Tõsta tainale teelusikatäis täidist, keera peale taignaserv, vajuta õrnat kinni ja lõika klaasiservaga pirukas välja. Toimi samamoodi ülejäänud pirukatega. Määri pirukaid pealt lahtiklopitud  munaga ja küpseta eelsoojendatud 200-kraadises ahjus ca 15 minutit kuni pirukad on pealt kuldsed.

Algretsept: Nami-Nami

Õuna-kaneelirullid (rosinatega)

Neid õuna-kaneelirulle sai maitsta Eesti Rahva Muusemi muuseumipäeval. Rosinad said küll välja kuulutatud, aga tegelikult sel päeval jäid rosinad siiski koju, kuid saiakesed maitsesid sellest hoolimata hästi. Hästi kaneelised.




Õuna-kaneelirullid (rosinatega)

5 dl käesooja piima
25 g värsket pärmi
veidi suhkrut
1 tl soola
1,2-1,5 l nisujahu
2-3 sl sulatatud võid

Õunatäidis:
3-4 väiksemat õuna
soovi korral peotäis rosinaid
0,5 klaasi õunamahla või vett
2 spl kaneeli
3 spl suhkrut

määrimiseks muna

Hõõru pärm vähese suhkruga vedelaks. Lisa käesoe piim, soolaga segatud jahu ning viimaks sulatatud või. Sõtku tainas ühtlaseks, vajadusel lisa jahu. Kata kauss rätikuga ja jäta tainas soojasse kohta kerkima, kuni taigna kogus on kahekordistunud.
Samal ajal valmista täidis. Vajadusel koori õunad ja tükelda õunad pisemateks tükkideks. Pane õunad ja rosinad paksupõhjalisse potti, vala juurde õunamahl või vesi ning maitsesta suhkru ja kaneeliga. Hauta segu umbes 10-15 minutit kuni õunatükid on pehmed. Vajadusel lisa vedelikku juurde. Lase veidi jahtuda.
Kui tainas on  kerkinud, kummuta see jahusele lauale ning sõtku veel veidike aega. Rulli tainas 0,5 cm paksuseks ristkülikuks. Laota õunasegu ühtlaselt taignale ja keera tainas laiemast servast rulli. Lõika rullikeeratud taignast 1 cm paksused viilud ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Määri pealt munaga. Küpseta eelsoojendatud 200-kraadises ahjus umbes 15 minutit.
Serveerimisel puista peale tuhksuhkrut või pärlsuhkrut.






esmaspäev, 12. september 2011

Kõrvitsaorsoto

Kes veel ei tea, siis orsoto on põhimõttelt nagu risoto, aga riisi asemel kasutatakse odrakruupi. Odrakruup on ju tegelikult Eesti köögi põline tooraine. Vanaema valmistatud odrakruubipuder on siiani lemmik, mille sarnast ilmselt pole võimalik valmistada mujal, kui puuküttega ahjus pikalt hautades. Orsoto näol on kruubid toodud kaasaegsesse kööki ja roog peenema nimetuse saanud.



Algretseptis oli kõrvitsaorsoto serveeritud kitsejuustuga, aga ka ainult krõbe peekon ja õhukesed juustulaastud muutsid roa tõeliselt hõrguks ning igati sobilikuks pakkuda õhtusöögi erilise pearoana.


Kõrvitsaorsoto
4 sööjale

300 g kõrvitsat
300 g odrakruupi
2 väikest sibulat
2 küüslauguküünt
70 g võid
pool klaasi hapukat õunamahla
3 klaasi kanapuljongit
1 l vett
2 loorberilehte
10 valge pipra tera
1 sl soola
3 sl oliiviõli
pool klaasi valget kuiva veini 
soola
pipart

Serveerimiseks:
toorsuitsupeekonit
kõvemat juustu (parmesani või Fortet)
rohelist sibulat 


Hauta paksupõhjalises potis hakitud sibul ja küüslauk või sees pehmeks. Lisa kuubikuteks lõigatud kõrvits, pool klaasi õunamahla ja klaas kanapuljongit ning jäta 15-20 minutiks hauduma. Kui kõrvitsa on pehmeks haudunud, püreesta segu saumiksriga.
Pese kruubid voolava vee. Kuumuta potis liiter vett, lisa sool, loorberilehed, pipraterad (parem kui asetada need teesõela või marli sisse, et hiljem need mugavamalt kätte saada) ja kruubid. Keeda keskmisel kuumusel umbes 20 minuti. Kurna.
Kuumuta pannil oliivõli ja prae kruupe paar minutit. Lisa valge vein ja lase alkoholil välja aurustuda. Lisa umbes pool puljongist ja lase haududa. Järgmine hulk puljongit lisa alles siis, kui eelmine on peaaegu kruupidesse imbunud. Maitsesta soola ja pipraga.
Serveeri krõbedate peekoniribade, juustulaastude (mina kasutasin Forte´t) ja hakitud rohelise sibulaga..

Retsept: Roman Zaštšerinski 

esmaspäev, 5. september 2011

Riivõunakeeks

Nädalavahetusel valmis maal esimesed 60 liitrit õunamahla. Õunu korjasime ainult puude alt maast, mistõttu enamus saaki jäi veel paariks nädalaks valmima. Mahlategu käib meil ikka vana purustaja ja pressiga. Mässamist on, aga tulemus on seda väärt. Talvel pole kodutehtud õunamahlast paremat.


Riivõunakeeks on väga maitsev ja mahlane küpsetis, mis valmib peamiselt vaid riivimise ja kokkusegamise vaevaga. Ideaalne pühapäevasele lõunalauale koos pastelset tooni astrite ja kannu värske õunamahlaga. 




Riivõunakeeks 

3 muna
3 dl suhkrut
4-5 õuna
2 dl piima
50 g sulatatud võid
6 dl jahu
näpuotsatäis soola
1 tl vanillsuhkrut
1 tl küpsetuspulbrit

Vahusta munad suhkruga kohevaks vahuks. Lisa munavahule jämeda riiviga riivitud õunad, piim, sulatatud või ja omavahel segatud kuivained. Vala segu  võitatud keeksivormi ja küpseta 175 kraadi juures 45 minutit. Keeks on küps kui keeski sisse torgatud tikk jääb puhtaks. Küpsenud keeksil lase vormis seista 15 minutit ja seejärel kummuta restile jahtuma.

reede, 2. september 2011

Tomati-sibulasupp peekoni ja mozzarellakirssidega

Oi oli see vast maitsev supp. Muidugi oli see retsept mind juba paar aastat isutanud, kuid paratamatult oma õiget aega jäänud ootama. Nüüd siis ühel vihmasel augustiõhtul oli õige aeg käes.

Supis on küllaltki suured sibulatükid, kuid ei tasu neist heituda, sest sibul ja küüslauk muutuvad pikaajalisel keetmisel täiesti pehmeks ja pole üldse häirivad. Et tomatileent toekamaks muuta, võib supile veel lisada krõbedaks praetud peekoniribasid ja pisikesi mozzarellakirsse, mis kuuma supi sisse mõnusalt ära sulavad.


Tomati-sibulasupp peekoni ja mozzarellakirssidega

2-le sööjale

6 tomatit
2 sibulat
1 küüslauk
2-3 sl võid
suhkrut
soola
Cayenne´i pipart
peotäis värsket tüümiani


Serveerimiseks:
6 mozzarellakirssi
6 õhukest peekoniviilu
 
Aja vesi keema ja tõsta tomatid paariks minutiks keevasse vette. Eemalda kahvli ja noaga tomatitelt koor ja tükelda suuremateks tükkideks. 
Kuumuta poti põhjas või. Tükelda sibul ja küüslauk suuremateks tükkideks ning prae võis klaasjaks. Lisa tükeldatud tomat ja klaas vett. Maitsesta vähese suhkru, soola ja Cayenne´i pipraga. Lisa tüümianilehed ja jäta supp madalale kuumusele podisema kuni supi konsistents muutub paksemaks (mina keetsin pea 45 minutit).
Soovi korral serveeri suppi pruunistatud peekoni ja mozzarellakirssidega. Kõrvale head ciabattat või muud leiba. 

Algretsept: Oma Maitse